[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kirjutama ‹37›

1. tähti, numbreid vm. kindla tähendusega märke v. nende ridu paberile vm. materjalile tegema; kirjalikku teksti koostama, midagi kirja panema. Tähti, numbreid, hieroglüüfe, noote kirjutama. Kirjutab (pasta)pliiatsiga, sulega, tindiga, täitesulepeaga. Kirjutab kriidiga tahvlile. Käsitsi, masinal, arvutiga kirjutama. Ta kirjutab vaevaliselt, aeglaselt, kiiresti. Katsu hästi väikselt kirjutada! Kirjutas vasaku käega. Laps õpib alles kirjutama. Mees ei oska lugeda ega kirjutada. See on loetavalt, selgesti, halvasti, segaselt kirjutatud. Kirjutas paberilehele ainult paar sõna. Allkirja, oma nime, aadressi kirjutama. Kirjutasin telegrammiblanketile: „Saabun homme!” Ettekannet, seletuskirja, aruannet, protokolli kirjutama. Kirjuta kohe avaldus! Volitust, tõendit kirjutama. Õpilane kirjutab harjutust. Vihik on täis kirjutatud. Istus oma kabinetis ja kirjutas. Heebrea keelt kirjutatakse paremalt vasakule. See sõna tuleb kirjutada suure algustähega. Siis kirjutati 'oli' aasta 1784. Randlaste hulgas valitses kirjutamata seadus, et merehädalisi tuleb abistada. Käsi tõrgub seda kirjutamast. | piltl. Kangelaslikud võitlejad kirjutasid oma nime igaveseks ajalukku. *Egas neile pole näkku kirjutatud, et nad vaenlased on. E. Maasik. || nende märkide tegemiseks vastav, sobiv olema. Sulg kirjutab hästi. See kriit ei kirjuta.
2. kirja (4. täh.) saatma; midagi kirja teel teatama. Ta pole enam ammu emale kirjutanud. Lubas kohe kirjutada, aga unustas. Sellest on tarvis talle kindlasti kirjutada. Poeg kirjutab, et elab hästi. Sain temalt kirja, kuid ei ole jõudnud veel vastu kirjutada.
3. kirjutades (1. täh.) mingit teost looma. a. (hrl. ilukirjandusliku, aga ka muu kirjasõnalise loomingu kohta). Kirjutab luuletusi, jutustusi, vesteid, novelle, kuuldemänge, stsenaariume. Värsse, proosat kirjutama. Kogu pala on kirjutatud dialoogis. Kirjutasin sellest sündmusest ajalehele följetoni. Kirjutas huvitava populaarteadusliku artikli, põhjapaneva uurimuse. Raamatu kohta kirjutati mitu retsensiooni. Raamat, teos on kirjutatud ladusalt. Rein kirjutab parajasti väitekirja. Ta kirjutab sageli ajakirjas „Eesti Loodus”. Selle probleemi kohta on palju kirjutatud. Kirjanik kirjutas algul varjunime all. b. (heliloomingu, komponeerimise kohta). Helilooja on kirjutanud koorilaule, kantaate, sonaate, oratooriume, mitu ooperit. Laulumängule on kirjutanud muusika üks kohalik helilooja. H. Eller on kirjutanud ka meeskoorile.
4. (ajakirjanduse, raamatute kohta:) tekstina avaldama, teatavaks tegema. Sellest sündmusest kirjutavad kõik ajalehed. Uutest filmidest kirjutati „Sirbis”. „Lõuna-Eestis algas viljakoristus,” kirjutab tänane „Päevaleht”. Ajalooõpikus kirjutatakse sellest üpris lühidalt.
5. kuhugi registreerima. Peremees kirjutas koha, talu poja nimele. *Millise nime all pidi nüüd väike kirikuraamatusse kirjutatama .. ? M. Pedajas (tlk). *Tuleb järeldada, et Peterson end muudele loengutele ei kirjutanud, kuna loengutsüklid olid pealegi tasulised .. K. Taev. || piltl kellegi v. millegi arvele panema, kontosse kandma. Küllap seegi temp kirjutatakse Jussi arvele. Õnnetus tuli kirjutada juhuse arvele.
6. määrama, välja kirjutama (3. täh.) Käisin arsti juures, arst kirjutas rohtu. Kooliarst kirjutas poisile prillid. *Et ta heas lugupidamises seisis, kirjutati talle mõisaaidast viis kuli rukkeid .. J. Mändmets.

alla kirjutama
allkirja andma, allkirjaga kinnitama. Kirjale, käskkirjale, korraldusele, kokkuleppele, aktile alla kirjutama. Kirjutas vekslile (oma nime) alla. Palvekirjale kirjutasid alla paljud inimesed. Kirjutage siia alla, et olete protokolli läbi lugenud, avansi kätte saanud! Rahuleping on juba alla kirjutatud. || piltl millegagi nõus olema, midagi toetama. Sellele seisukohale kirjutan kahe käega alla.

ette kirjutama

1. eeskujuks, näiteks kirjutama. Kirjutas lapsele tähed ette.
2. määrama, ette nägema; mingis suhtes nõudmisi esitama. Täidab kuulekalt, mis kõrgemalt poolt ette kirjutatakse. Ära tule mulle ette kirjutama, mida ma võin teha, kuidas pean elama! Käitub nii, nagu etikett ette kirjutab.

juurde kirjutama
aruandluses midagi tegelikust rohkem näitama. *Napatust oli tulnud kiri, et sealne ehitusbrigaad kirjutab kohutavalt juurde .. H. Lehiste.

kokku kirjutama

1. ühes sõnas, liitsõnana kirjutama; ant. lahku kirjutama. Ühendverbid kirjutatakse osas vormides kokku, osas lahku. Täiendsõna kirjutatakse neil juhtudel põhisõnaga kokku.
2. mitmesuguse materjali, eri allikate alusel midagi kirjutama. Materjali on piisavalt, on vaja hakata artiklit kokku kirjutama.
3. kõnek midagi kergekaalulist v. alusetut kirjutama; valmis vorpima, kokku soperdama. Näita, mis sa siin tema kohta oled kokku kirjutanud! *Üks mõttetu sõnademulin see on küll, mis Allemann seal oma lehes kokku kirjutab. J. Kärner.

korstnasse kirjutama vt korsten

kõrva taha kirjutama vt kõrv

lahku kirjutama
eraldi sõnadena kirjutama; ant. kokku kirjutama (1. täh.) Parem on see ühend lahku kirjutada.

läbi kirjutama
kõnek midagi täpsustavalt, viimistlevalt, uuesti kirjutama. Artikli käsikiri tuleb veel kord läbi kirjutada.

maha kirjutama

1. kelleltki v. millestki teat. teksti vms. ära kirjutama. Õpilastel tuli tekst tahvlilt maha kirjutada. Kirjutasin laulu sõnad plaadi pealt maha. Poiss kirjutas ülesanded naabrilt, teiste pealt maha. || plagieerima, kopeerima. *Olen leidnud Hjalmar Södenbergil viis-kuus motiivi, seisukorda, repliiki, mis otsekui Anatole France'ilt maha kirjutatud .. F. Tuglas.
2. kõnek koosseisust välja arvama; maha kandma. Joodik tüürimees kirjutati laevalt maha. *Mis [kirsid] tee peal riknevad, need kirjutame aktiga maha .. J. Järvet.
3. hrv midagi algusest lõpuni, kogu ulatuses kirja panema. *Reisikirjade kompositsiooni kohaselt oleks mul nüüd aeg lühidalt maha kirjutada kogu Ungari ajalugu .. J. Sütiste.

nina peale ~ ninale kirjutama vt nina

sisse kirjutama

1. kuhugi, millessegi kirjutama. Kirjutas raamatusse oma nime sisse.
2. sisse registreerima, elanike registrisse kandma. Ta on sellesse majja, Tallinna sisse kirjutatud. Merle elas tädi juures mitu kuud sisse kirjutamata.

tuulde ~ tuule peale kirjutama vt tuul

välja kirjutama

1. väljakirjutisi tegema. Kirjutas endale raamatust välja vajalikud andmed. Kirjuta harjutusest välja kõik nimisõnad!
2. kellegi lahkumist vormistama; välja registreerima. Naine kirjutati haiglast tervenenuna välja. Vanasti tuli endisest elukohast enne välja kirjutada, kui sai uude sisse registreerida.
3. kellelegi mingit dokumenti, ametlikku paberit vormistama. Orderit, luba, töökäsku välja kirjutama. Saateleht, arve on välja kirjutatud Tallinnas. Arst kirjutas välja surmatunnistuse, retsepti, ravimi.
4. täielikul kujul, lühendamata kirjutama. Asutuse nimi tuleb täielikult välja kirjutada. Kas eesnimi tuleb ka välja kirjutada?

ära kirjutama

1. midagi kusagilt, millegi põhjal kirja panema. Kirjuta endale siit need aadressid ära! Laulu tekst tuleb ajakirjast ära kirjutada.
2. valmis v. lõpuni kirjutama. Kas sa kodused ülesanded ära kirjutasid?

üles kirjutama
kirja panema, üles märkima; kirjutades registreerima, kirja pannes arvele võtma. Kirjuta mu telefoninumber üles! Kirjutasin paberilehele üles, mis on vaja linnast tuua. Rahvaluulekogujad kirjutasid usinasti rahvajutte üles. Vekslid läksid protesti ja pristav kirjutas loomad ja majakraami üles. *Ja ega seal viga olnud: võta vili vastu, lase kaalule tõsta, kirjuta üles, tee suitsu. L. Promet.

ümber kirjutama
uuesti (parandustega) kirjutama. Käsikiri tuleb ümber kirjutada. Pean oma märkmed korralikult, puhtalt ümber kirjutama. || uuesti kirjutades paljundama. Keskajal kirjutati kloostrites raamatuid ümber.

üles ‹adv›

1. ülespoole, kõrgemale; ant. alla. Trepist üles minema, tormama, astuma. Tõusime pikkamisi treppi mööda üles. Läks üles oma ärklituppa. Mina heitsin üles narile, tema alla. Kass krabis üles puu otsa. Nii järsust kaljuseinast ei saa üles ronida. Rühkis mööda mäekülge, kaldajärsakust üles. Sõideti mäest üles. Ruttasin tänavat pidi üles Toompeale. Teerada tõusis keerutades üles mäkke. Jõgi, järv on üles paisutatud (selle veetase on tammidega tõstetud). Laev tõstis purjed üles. Ankur hiivati üles. Põhja vajunud paat tõsteti üles 'veepinnale'. Pidupäeva hommikul tõmmati lipp üles 'vardasse'. Tõkkepuu, semafor on üles tõstetud. Tõmbasin aknal ruloo üles. Vedas hommikul vana seinakella pommid üles. Vinnas kaevust ämbritäie vett üles. Vinnas end käte jõul üles plangule. Käed üles! (korraldus allaandmiseks). Hobune lõi, raius eest ja takka üles. Lennutati üles esimene tehiskaaslane. Paugutati ja lasti rakette üles. Vahiti kael õieli üles taevasse. Paadi nina kerkis ootamatult üles. Tõstis endal tuisu vastu mantlikraegi üles. Kaluritel on pikad kummisäärikud kubemeni üles tõmmatud. Tüdrukud tõstsid kleidisabad üles ja kahlasid läbi oja. Kääris, keeras endal pluusikäised, särgivarrukad üles. Lugeja tõstis pea raamatu kohalt üles. Nad vaatavad sinu nagu jumaluse poole üles 'suhtuvad sinusse ülima austusega'. Metsa tagant ajas, paiskus paksu suitsu üles. Autod keerutasid maanteel üles tolmupilve. Tuul keerutas maast lund, kollaseid lehti üles. Laevakruvi peksis kalda juures üles põhjamuda. Meri lõi tugeva tuulega vahtu üles. Soe õhk tõuseb altpoolt üles. Soost ajab udu üles. Oras oli hästi üles tõusnud 'tärganud'. Andmed liiguvad alt üles 'madalamast instantsist kõrgemasse'. Sõideti mööda jõge üles, jõge pidi üles 'jõelähte poole, ülemjooksu suunas'. Purjetati piki rannikut üles 'põhja poole'. || maast, maapinnalt ära. Tõstsin kepi, palli maast üles. Ema korjab laste riided põrandalt üles. Korjas maha kukkunud õunad hoolikalt üles. *Perenaine söötis, jootis, talitas ja lüpsis lehmad, niitis heina ja võttis üles loo .. A. Hint. || maast, aluspinnast lahti. Sillutis, asfalt oli üles kistud. Põrandalauadki kisti, kangutati üles. Vanad raudteerööpad kistakse üles ja asendatakse uutega. Pakane oli kõnnitee plaadid kohati üles kergitanud. || maa seest, pinnasest välja. Torm kiskus puud koos juurtega üles. Taimed võeti maa seest üles koos juurtega. Võttis mitu pesa kartuleid üles. Kiskus paar porgandit üles. Keegi oli mäekünkasse peidetud varanduse üles kaevanud. || (pinnase kohta:) segi, segamini (kaevatud, sõidetud, tallatud vms.). Tänav on torustiku paigutamiseks üles kaevatud. Kogu ehitusplats on üles tuhnitud. Suured veomasinad on metsavahelise tee täiesti üles sonkinud. Kogu ümbrus oli mürskudest hirmsasti üles küntud. Metssead on kartulipõllu üles tõngunud. Kanad on siin kõik üles kaabitsenud. || paiste, tursesse. Jalg paistetas kõvasti üles. Nägu, kõht oli üles tursunud. Kukkumisest on puusal sinine muhk üles ajanud. Kõrvetada saanud kohal ajasid villid üles. Pihasooned ajasid raske tööga üles. Mõnel tõusid, tulid rõuged üles. || kohevile, kohevaks. Kloppis padjad üles. Soputasin põhukoti üles.
2. töökorda, tegevuseks v. kasutamiseks valmis seisu, toimimis- v. kasutamisvalmina kohale. Jahimehed seavad, panevad püüniseid ja lõkse üles. Sättisime rebaserauad, jänesepaelad üles. Kardinapuud üles panema. Tellingud on juba üles seatud. Rehetoas pandi, seati kangasteljed üles. Aitas emal kangast üles panna 'lõime telgedele seada'. Torni seati pikksilm üles. Lindudele pannakse pesakaste üles. Kunstnik seadis õues üles maalimispuki. Tänavatele tuleks müügiautomaate üles panna. Seadsime malenupud üles ja alustasime partiid. Vaja triikraud üles 'soojenema' panna. Pani teemasina, samovari üles. Kohv, kohvivesi on juba üles 'tulele keema' pandud. Külalistele tehti kambrisse asemed üles. Hommikul pani end ruttu riidesse ja tegi voodi üles 'pani magamisriided kokku'. Kas keerasid kella üles? || (ajutise peavarju püstitamise v. peatuspaiga sisseseadmise kohta rännakul). Matkajad panid telgi üles. Mustlased, nomaadidest beduiinid lõid oma rännakulaagri üles. || vaatamiseks valmis, hästi nähtavaks. Muuseumis pannakse uut näitust üles. Sellele nõlvakule sobiks mõni skulptuur üles panna. Riputasin maakaardi üles. Kes selle kuulutuse siia üles pani?
3. osutab maapinna muutmisele põllu- v. aiamaaks. Uudismaad üles harima. Osa soid kuivendati ja hariti üles. Sügisel kündis ta lodupealse üles. Põldu oli vähe, seepärast otsustati osa raiesmikku üles rookida. Isegi osa õuemaad kaevati üles peenarde alla. *Seletas, kuidas ta on mõelnud veerealuse karjamaa .. ajada üles põlluks. A. Mälk. || (selle kobedaks, hrl. külvi- v. istutusvalmiks tegemise kohta). Kündsime kartulimaa üles. Kesa on vaja üles künda. Kaevas sügisel peenramaa üles.
4. (kirjutamise vm. tegevuse tulemusena:) talletatuks, jäädvustatuks. Rahvaluulet, rahvalaule, murdekeelt üles kirjutama. Tal olid kõne tähtsamad punktid paberilehele üles kirjutatud. Kritseldasin kiiruga mõne kuuldud sõna üles. Kogu varandus, majakraam kirjutati võlgade katteks üles. Kõik elanikud kirjutati üles 'võeti arvele, kanti registrisse'. Märkisin loenguid kuulates olulisema, üht-teist üles. Oma päevikutesse on ta üles tähendanud palju huvitavat kodukoha inimestest. Isa läks kirikuõpetaja juurde lapse nime üles 'kirja' panema. Muusikamehena on ta ka rahvaviise ja tantsulugusid üles kirjutanud. Uurija on kindluse plaanigi üles joonistanud. Sellel pildil on ta üles võetud 'fotografeeritud, pildistatud' koos vanematega.
5. (ühenduses otsimise ja leidmisega:) avastatuks, kätte, esile, ilmsiks. Otsisin lauasahtlist vajaliku paberi üles. Otsis Mareti piduliste hulgast üles. Kui Tallinna tuled, otsi mind üles. Leidsin võtme, kaotatud kindad üles. Otsijad ei leidnudki peitu pugenud mehi üles. Eks katsu teda seesugusest rahvasummast üles leida! Kas leidsid mu selle pildi pealt üles? Peitsin šokolaadi ära, aga lapsed nuhkisid selle üles. Jälituskoer võttis peagi kurjategija jäljed üles.
6. magamast ärkvele (ja jalule). a. ärkvele. Mind aeti üles kõige sügavama une pealt. Aja ka Ants magamast üles! Karjapoiss raputati, löödi juba päikesetõusu ajal üles. Äratas uksele kloppimisega majarahva üles. Oli juba üle keskhommiku, kui ma üles ärkasin. Võpatasin paugu peale unest üles. Laps magas nii raskelt, et saime ta suure vaevaga üles. Mindi sünnipäevalast üles laulma 'lauluga äratama'. Telefon, uksekell, linnulaul ajas mind üles. Sel õhtul lubati lastel kauemaks üles jääda. Naispere läks magama, mehed jäid veel üles. b. ärkvele ja jalule. Suvel tõusti vara üles. Kobis hommikul juba kella kuue ajal üles. Mind kupatati vara üles. Ajas end koidu ajal voodist üles. Kui uni ära läks, tõusis vahel öösitigi üles ja istus laua taha. Tule üles, muidu jääd kooli hiljaks. Krapsas äratuskella helina peale üles. Maast üles! (korraldus magamast tõusmise kohta). Oleksin veel lesinud, aga külm ajas üles.
7. lamamast v. istumast jalule, püsti. Kukkusin, ent tõusin kohe üles. Pekstu ajas end vaevaliselt maast üles. Mõned inimesed tõusid üles ja lahkusid saalist. Krapsasin toolilt, istmelt üles. Jõuetu loom püüdis end üles ajada, kuid ei suutnud. || kohutatuna liikvele. Koer ehmatas jänese, soku üles. Lind heitus pesalt üles 'lendu'. Püssipauk kohutas linnuparve üles. *.. ja ehmatas seal Evit, kes end robinal Mati sülest üles tõukas. I. Luhaäär.
8. (surnuist) ellu. Jeesus tõusnud kolmandal päeval hauast üles ja läinud taevasse. Ei see mees enam surnuist üles tõuse. Räägiti, et see imeravim äratavat surnudki üles.
9. paremale järjele v. kõrgemale ühiskondlikule positsioonile. On end hakkaja mehena üles töötanud. Töötas end läbi raskuste ja takistuste üles. Tehti kõik selleks, et majapidamist üles upitada. *Ta oli pidanud vaesest ja harimata keskkonnast üles trügima .. A. Ravel (tlk).
10. suure(ma)ks, kõrge(ma)ks; tähtsa(ma)ks. Poodnikud kruvisid hinnad üles. Inflatsioon lõi hinnad üles. Leedu korvpallurid kruttisid kohe alguses tempo üles. Tööpinget ei tohi liiga üles kruvida. Põletik kruvis palaviku üles. Paistab, et nende saavutused, teened on kunstlikult üles puhutud. Asi pole sugugi nii hull, kogu lugu on üles puhutud.
11. osutab ägedate tundmuste, tunnete puhkemisele, samuti nende põhjustamisele. Kaarlis kees üles kuum viha, tuline tusk. Ole nüüd rahulik, ära end kohe üles ärrita! Aeg-ajalt lõõmatas majas üles äge tüli. Eks kõik need jutud erutanud ta tunded üles. Peremees oli kole äge, ei tea, kes ta nii üles keeras. Muidu rahulik mees, mis teda nüüd nii üles ärritas. Pingeline olukord kruvis, kruttis inimeste närvid üles.
12. kellegi vastu suunatuks v. millegi nimel tegutsemisele, võitlusse. Ta tahab meid sinu vastu üles keerata. Kihutas, ässitas oma kõnedega inimesi valitsuse vastu üles. Kihutuskõnelejad käisid maad mööda ringi ja ässitasid rahvast üles. Töölisi kihutati üles streigile. Rahvas tõusis üles rõhujate vastu. Üles, isamaa on ohus!
13. (hoonete, ehitiste püstitamisega ühenduses:) püsti, valmis. Lõi mõne kuuga toreda maja üles. Tal raha kõvasti, tõmbab kohe uhke häärberi üles. Naabrimees aitas tal hoone seinu üles raiuda. Siia kerkib üles 'rajatakse' uus asula. Meister on oma elus rohkesti ahje ja pliite üles ladunud. Müürid on üles laotud paekividest. Laadakaupmehed hakkasid oma müügiputkasid üles lööma. *Polnud väljavaadetki saada maja niipea üles, veel vähem elamiskõlvuliseks. E. Nirk.
14. enam-vähem korda, kõlblikuks. Kohendas, kõpitses vana maja üles. Poolvarisenud müüri ei olnud mõtet enam üles kohendada. Meistrimehena putitas, kloppis vana autologu üles. || (inimese v. looma kohta:) korralikku, normaalsesse vormi. Arstidel õnnestus ta üles turgutada. Saab haigusest jagu ja kosub jälle üles. Jäin jõuetuks, kuid kodus putitati mind toitudega üles. *See hobune on laadapäevaks jahurokaga üles aetud, peksuga erguks tehtud .. H. Sergo. || välimuselt kaunistatuks, paremasse riietusse, ehtesse vms. (hrl. inimeste kohta). Lööb end küllaminekuks kenasti üles. Mann oli end nii üles löönud, et ei tunne äragi. On enda üles mukkinud nagu mõni pruutneitsi. *Mõlemad olid üles mukitud, nii koer kui daam. L. Hainsalu. *Noor prink neiu, kes end moekalt üles puhvinud: sinine pihtjakk ja roosa rohekate volangidega seelik seljas. E. Kuus.
15. ‹ühendverbi osana› osutab tule süütamisele v. süttimisele. Tõmbas, kraapsas tikust tule üles. Põlluäärele tehti lõke üles ja küpsetati kartuleid. Korjas metsast kuivi raage ja tegi tule üles. *.. otsis taskust paberossi ja krapsis üksteise järel mitu tikku üles, enne kui suitsu põlema sai. O. Tooming.
16. ‹hrl. koos verbiga korjama› kedagi kusagilt enda hoole alla. Möödasõitev talumees korjanud poolkülmunud poisikese tee äärest üles. *Leili võis ju täie õigusega mõelda: näe – üks [mees] jooksis mu juurest minema, aga teine korjas üles! T. Lehtmets.
17. esile, arutlusele, päevakorda. Kerkisid üles mitmesugused probleemid, küsimused. Tõusis üles ka maareformi küsimus. *Keegi kergitas üles lähemates mõisates ühiskondlike aiandite rajamise mõtte .. R. Sirge.
18. kõnek lõhki, katki (löömisega, peksmisega). Lõi kakluses vastasel näo üles. Ähvardas mõnel mehel näo, nina üles lüüa. *See on, tead, selline jälkus, et lahmi nägu üles, kui sihuke mees ette satub .. I. Luhaäär.
19. hrl van ära. a. (koos verbiga arvamise, oletamise, äraarvamise kohta). Seda mõistatust ei osanud keegi üles arvata. Hakati üles arvama, mis see kõik võiks maksma minna. *.. ja nüüd ta katsus mängleva lõbususega üles arvata, kes neist lärmitsejaist kuuluvad temaga sama katuse alla. A. Jakobson. b. ‹hrl. koos verbiga rääkima› (ülestunnistamise, ärarääkimise kohta). Rääkis kõik üles, mis ta oli teinud. *Eerik rääkis puhtast südamest üles, et ta nüüd laevas on hakanud veidi tõmbama [= suitsetama], kui poisid pakuvad .. A. Hint.
20. van (käitumisega ühenduses:) ülal, korralikuna. *Joosep Toots pidas enese tundide lõpuni tõesti eeskujulikult üles. O. Luts.
21. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana› näit. üles andma, üles astuma, üles hargnema, üles kasvama, üles lugema, üles ostma, üles pooma, üles tunnistama, üles ütlema (mõne verbi puhul üksnes osas ühendites)

[kellelegi] alt üles vaatama vt alt

astla vastu (takka) üles lööma vt astel

sõjakirvest üles kaevama vt sõjakirves

tolmu üles keerutama vt tolm